Kas tool rõhub ebameeldivalt selga, käsi pole võimalik mugavalt toetada või arvutihiir ajab peopesa krampi? Kui sellistes tingimustes teha päevast päeva tööd, siis väheneb töötaja tootlikkus ja heaolu ning kasvab tööstress.

Uuringute järgi aitab töökeskkonna ergonoomia parandamine tõsta kontoritöötajate produktiivsust keskmiselt 17% ja tööstusettevõtetes lausa 46%.[1] Selline erinevus paistab välja nii ettevõtte kasumis kui ka konkurentsivõimes. Lisaks tootlikkuse kasvatamisele ja ettevõtja rahakoti pungitamisele aitab ergonoomiline töökoht ennetada ka töötajate terviseprobleeme.

Hea töötaja tootlikkus on viletsates tingimustes kasin

Põllumajandusest teame, et hea saagi saamiseks tuleb taimede eest hoolt kanda ja luua sobivad kasvutingimused. Valed töökeskkonna tingimused on nagu valed kasvutingimused taimedele. Hea töötaja tootlikkus on kehvades tingimustes kasin ja närtsima hakkab ka tervis. Seega tuleb tööjõuressursi potentsiaali maksimeerimiseks panustada töökeskkonda.

Töötaja tervisesse panustaval tööandjal on konkurentsieelis

Suurest palganumbrist heade töötajate värbamiseks enam ei piisa. Vastavalt Palgainfo Agentuuri teostatud uuringule aastal 2020 peavad töötajad väga oluliseks, et tööandja panustab kaasaegsetesse töövahenditesse ja loob mugava töökeskkonna.[2] Palgainfo Agentuuri uuringus eelistavad töötajad tööandjat, kes panustab suures osas tervist toetavasse töökeskkonda ja töökeskkonna ohutegurite vähendamisse. Sealjuures suurt palganumbrit pidasid töötajad sedavõrd ebaoluliseks, et uuringus ei mahtunud see isegi kümne olulisema kriteeriumi hulka.

Kaasaegne erognoomia aitab nii tervist säästa kui tõhusamalt tööd teha

Sageli mõistetakse ergonoomikat kui töövahendite ja tegevuste kohandamist tervisekahjustuste ennetamiseks. Uuringutest on selgunud, et lisaks tervist säästvale mõjule aitab ergonoomiline töökoht kasvatada töötajate produktiivsust ja suurendada ettevõtte kasumlikkust. Töötaja suudab teha parema tulemuse, kui tema töövahendid on mugavad ja valitud individuaalseid vajadusi arvestades.

Ebamugavustunne on nagu ootamatu telefonihelin

Suurteks produktiivsuse vähendajateks on töökatkestused. Töökatkestused võivad tulla nii välistest kui sisemistest teguritest. Väline töökatkestus on näiteks nutitelefoni märguanne või helin, mis tähelepanu kõrvale tõmbab. Sisemisteks töökatkestusteks on näiteks valu kaelas ja seljas või lihtsalt ebamugavustunne, mis häirib keskendumist. Kui me ei suuda tööle keskenduda, siis väheneb produktiivsus ja kasvab ka tööõnnetuste oht.[3] [4]

Tööstusettevõtetes suureneb vaimse töö osakaal

Ergonoomiliste töövahendite kõrval on oluline tähelepanu pöörata ka kognitiivsele ehk tunnetuslikule ergonoomiale. Kognitiivne ergonoomia aitab vähendada tööstressi ja parandab produktiivsust.[5] Mida rohkem tegeletakse töö automatiseerimisega, seda enam suureneb vaimse töö osakaal ka tööstuses ja n-ö raske füüsilise töö tegijatel. Vaimsete tööprotsesside tõhustamiseks tuleb vähendada töötajate psühhosotsiaalset koormust ja kujundada töökeskkond vastavalt töö iseloomule ning töötajate tegelikele vajadustele.

Kontoritöötajate puhkeruum peaks soodustama füüsilist aktiivsust

Stressi tekitavad inimesel füüsiline ja vaimse ülekoormus. Sealjuures stressi mõju inimesele on mõlemal juhul suhteliselt sarnane – väheneb töövõime ja halveneb tervis. Kui vaadata ringi töökeskkondades, siis kohtab sageli olukorda, kus kontoritöötajatele on loodud mugavad ja hubased puhkeruumid, koos massaažitoolide ja pikutamise võimalustega. Rasket füüsilist tööd tegevatel töötajatel on puhkeruumid spartalikult askeetlikud.

Ergonoomiliselt lähenedes vajaksid mugavat ja hubast puhkeruumi koos massaažitoolide ja akvaariumitega eelkõige raske füüsilise töö tegijad. See aitaks neil vähendada füüsilisest pingutusest tingitud keha ülekoormust ehk stressi. Vaimset keskendumist nõudval ametikohal aitaks tööstressi vähendada hoopis puhkeruum, mis suurendab pauside ajal kontoritöötajate füüsilist aktiivsust.

Ergonoomiline töökeskkond teenib investeeringu kiirelt tagasi

Investeeringu tasuvusaeg oleneb ennekõike sellest, kui palju on vaja ergonoomilise töökeskkonna saavutamiseks töövahendeid ja sisustust välja vahetada. Kui töökeskkonnas on juba varem alustatud ergonoomilise sekkumisega, siis teenib investeering end tagasi juba mõne kuuga. Kui vajalikud muudatused töökeskkonnas ja vahendites on ulatuslikumad, siis tasub pingutus end ära hiljemalt mõne aasta jooksul.[6][7] Uuringutest saab järeldada, et investeering tervislikku töökeskkonda tasub end ära suhteliselt lühikese ajaga.

Kallis hind ei taga alati parimat tulemust ja kiiremat tasuvust. Kullast valmistatud ja briljantidega kaunistatud ergonoomiline tool või muu töövahend ei pruugi end tagasi teenida ka saja aasta jooksul. Selleks, et saavutada ettevõttele optimaalne tulemus, tuleks konsulteerida tööfüsioterapeudi või ergonoomiga ja lasta koostada ergonoomilise töökeskkonna kujundamise plaan.

Kokkuvõtteks

Kui töötajad töötavad ergonoomiliselt kujundatud keskkonnas ja vahenditega, siis teevad nad seda maksimaalse efektiivsusega. Kui töötajad puhkavad ergonoomilises töökeskkonnas, siis teevad nad ka seda kõige tõhusamal viisil. Ergonoomiline töökeskkond on mugav, tervislik ja motiveeriv. Töövahendid on seadistatud töötajale individuaalselt ja keskendumist segavad tegurid eemaldatud. Ergonoomiline töökeskkond aitab parandada tootlikkust ja ettevõtte konkurentsivõimet.

Kasutatud kirjandus:

[1] Goggins RW, Spielholz P, Nothstein GL. Estimating the effectiveness of ergonomics interventions through case studies: implications for predictive cost-benefit analysis. J Safety Res. 2008;39(3):339-44. doi: 10.1016/j.jsr.2007.12.006. Epub 2008 Apr 28. PMID: 18571576.

[2] Palgainfo Agentuuri uuring 2019-2020 kevad-talvel. https://www.palgainfo.ee/images/files/ST1920/Tooturu_ja_tasustamise_trendid_ST1920_II_osa_saatmiseks.pdf?fbclid=IwAR25NpU5hLopd_0VB5eDdkjM5V2FNQqkxfNL-xneYpB0S2Q0vpbdnXthfQg

[3] Total Safety. Stress on the job can impact workplace safety. https://www.totalsafety.com/stress-on-the-job-can-impact-workplace-safety/

[4] National Safety Council. Stress and worker safety. https://www.safetyandhealthmagazine.com/articles/14300-stress-and-worker-safety

[5] Kalakoski, V., Selinheimo, S., Valtonen, T. et al. Effects of a cognitive ergonomics workplace intervention (CogErg) on cognitive strain and well-being: a cluster-randomized controlled trial. A study protocol. BMC Psychol 8, 1 (2020). https://doi.org/10.1186/s40359-019-0349-1

[6] Goggins RW, Spielholz P, Nothstein GL. Estimating the effectiveness of ergonomics interventions through case studies: implications for predictive cost-benefit analysis. J Safety Res. 2008;39(3):339-44. doi: 10.1016/j.jsr.2007.12.006. Epub 2008 Apr 28. PMID: 18571576.

[7] Rempel, D.M., Krause, N., Goldberg, R., Benner, D., Hudes, M., Goldner, G.U. (2006) A randomised controlled trial evaluating the effects of two workstation interventions on upper body pain and incident musculoskeletal disorders among computer operators. Occupational & Environmental Medicine, 63,5, 300-306

[8] Wellnomics White Paper. The productivity benefits of office ergonomics interventions. A review of current literature. 2008.