Töötervishoiu üks peamisi eesmärke on tööga seotud haiguste ja kutsehaiguste ennetamine. Samuti on oluline, et töö või töökeskkond ei halvendaks terviseprobleeme, mis on töötajal tuvastatud enne tööle asumist. Kutsehaigused on mõiste, mis hõlmab kitsalt üksnes kutsehaiguste loetelus nimetatud haigusi. Tööga seotud haiguseks loetakse nii kutsehaigusi kui ka muid tööst põhjustatud terviserikkeid.

Tööst tingitud haiguste ehk töökeskkonna ohutegurite põhjustatud terviseprobleemide ennetamiseks tuleb esmalt teha ettevõtte riskianalüüs. Selle põhjal on võimalik koostada töötervishoiu plaan, mis on aluseks edasisele haiguste ennetustegevusele. Kui tööga seotud haigus on juba tekkinud, siis on töötervishoiuarst ka kõige kompetentsem tööga seotud haiguste ravi koordineerija. Töötervishoiuarst suunab patsiendi vajadusel eriarstile, kui tööga seotud haigus vajab spetsiifilisemaid uuringuid või ravi. Kui töötaja haigus ei ole seotud töö või töövõimega, siis on kõige õigem suunata patsient oma perearstile. Seevastu olukorras, kui raviarst või perearst kahtlustab patsiendil tööga seotud haigust, siis tuleb vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele saata töötaja oma töötervishoiuarsti juurde.

Töötervishoiuarstil on ülevaade töötingimustest ja töökeskkonnast ning võimalus kontakteeruda tööandjaga. Seetõttu on töötervishoiuarst ainuke, kellel on tegelikult pädevus tööga seotud haiguste ennetamisel ja ravi korraldamisel. Hea töötervishoiuteenuse osutaja peaks selliseid teenuseid kindlasti pakkuma. Medihubi spetsialistidel on vajalik pädevus ja kogemus tööga seotud haiguste ennetamisel ning ravis. Kõige vähem haiguspäevi on töötajal, kelle haigestumist on õnnestunud ennetada. Seetõttu on haiguspäevade vähenemine heaks indikaatoriks tõhusast töötervishoiust.