Räägime teile loo ühest keskealisest mehest Peetrist, kellest sai pärast rasket tööõnnetust ootamatult pensionär. Nüüd saavad Peeter ja tema 78-aastane isa sõita bussis tasuta ja käia koos kalal. Mõnele võib jääda ehk arusaamatuks, miks Peeter ometi eluga rahul ei ole?
Reedel õlitasid mehed lauluhääli
Peeter töötas ühes väikeses ehitusettevõttes, kus kõik olid nagu üks suur pere. Päeval tehti palehigis tööd ja suitsu, õhtuti võeti soojakus õlut. Reedeti õlitasid mehed lauluhääli ka väikse pitsikesega. Siis sai soojakus palju nalja ning tehti üksteisele igasugu vigureid. Näiteks lasti abitöölise Mati kingad naelapüssiga põranda külge – Mati käis kenasti käpuli ja mehed hirnusid ennast hernesteks.
Pool palgast sularahas
Meeste ülemus oli Tiit, kes ühtlasi oli ka firma omanik. Tiit ajas osavalt meestele objekte ette, palgapäeval maksis kokkulepitult pool tasu pangaarvele ja pool palgast sularahas. See sobis kõigile hästi, kuna siis jäi rohkem raha kätte.
Peeter higistas tööl pohmelli välja
Ühel vihmasel novembrikuu hommikul läksid mehed objektile vundamenti valama ja tellinguid püstitama. Peetri pea pisut veel tuikas eelmisel õhtul joodud õlledest. See polnud midagi erilist, küllap tööd tehes pohmaka välja higistab. Peeter asus ketassaega saalungite jaoks laudu lõikama.
Saag lõikas maha vasaku käe neli sõrme
Töö käis mõnusas rütmis, ikka üks laud löödud ja teine lõigatud. Mehed ajasid juttu ning arutasid, kas võtta reedel viina kuivatatud kala või hoopis poolsuitsuvorstiga. Üks meestest oli pärit Peipsi äärest ja lubas tuua voblat. Peetril läks äkitselt silmade ees mustaks – ketassaag oli libisenud ja lõiganud maha vasaku käe neli sõrme.
Maas vedelesid elutud sõrmed
Peeter pani rahulikult sae käest ära ja vaatas oma vasakut kätt. Vasaku käe sõrmi ei olnud, sõrmeköntidest purskas peenikeste jugadena helepunast verd. Kõrvades kohises, Peeter ei kuulnud eriti enda ümber toimuvat. Ta vaatas maha, kus lauajupi kõrval saepurus vedelesid kahvatuks tõmbunud elutud sõrmed. Keegi karjus… Kutsuti kiirabi… Peetri silmad vajusid kanderaamil kinni.
Käsi valutas ja ema nuttis
Järgmine hetk, mida Peeter mäletab oli Tartu Maarjamõisa haiglas. Vasak käsi oli sidemega kinni seotud ja tegi hullupööra valu. Voodi kõrval lahistas nutta Peetri ema. „Kus Liisu on,“ küsis Peeter emalt. „Nad sõitsid lastega maale,“ vastas Peetri ema. Peeter vaatas uuesti oma vasakut sidemetes kätt. „Kuhu nad sõrmed panid?“ küsis Peeter. Ema hakkas veel kõvemini nutma.
Ehitusplatsile saabus Tiidu kaksikvend Teet
Samal ajal oli tööinspektor saabunud Tiidu firmasse järelevalvet tegema. Selgus, et Tiit oli jätnud tegemata ettevõtte riskianalüüsi, puudus dokumentatsioon töötajate juhendamise kohta ja keegi polnud käinud tervisekontrollis. Inspektori külaskäigu ajal saabus ehitusplatsile keegi ülespumbatud torso ja mustade päikeseprillidega mees. Selgus, et tegemist on Tiidu kaksikvenna Teeduga, kes kontrollis, et ega ometi tema töötajad õnnetuses ei osalenud. Kuna ei osalenud, siis sõitis Teet kummide vilinal kiirelt minema. Inspektor ei jõudnud isegi küsida, kas Teet on oma alluvaid ikka korrektselt juhendanud töökeskkonna ohutegurite osas.
Sellega lõppes kunstiline lugu tööõnnetusest mikroettevõttes. Järgnevalt vaatame, kuidas on olukord Eesti töökeskkonnas.
Tööõnnetus hüüab tulles
Tööinspektsiooni ülevaate kohaselt on Eesti ettevõtetes tõsiseid probleeme riskianalüüside ja tööohutusega. Enne raske tööõnnetuse toimumist võib ettevõttes juhtuda lausa viis kerget tööõnnetust või olla analoogseid ohtlikke olukordi, kus õnneks keegi vigastada ei saa. Kui neid olukordi ei märgata, siis tundub tööõnnetus üllatusena, kuid seda see tegelikult ei ole.[1]
Eestis toimub raskeid ja surmaga lõppenud tööõnnetusi suhtarvuliselt rohkem väikestes ettevõtetes kui suurtes. Põhjusteks enamasti töötajate ebapiisav juhendamine ja vale riskide hindamine. Suur osa õnnetusi juhtub esimesel tööaastal (35%), mis selgelt osundab puudulikule juhendamisele. Samuti on väikeettevõtetes olukord vilets töötervishoiu ja tööohutuse seaduses nõutud dokumentatsiooni koostamisega. Puuduvad riskianalüüsid ja andmed töötajate juhendamise kohta. Need ei ole üksnes bürokraatlikud nõuded vaid aitavad reaalselt tööandjal töökeskkonda ohutumaks muuta. Näiteks riskianalüüsi koostamisel mõtleb ettevõtja läbi töökeskkonna ohutegurid ning nende vähendamise võimalused. Juhendamiste dokumenteerimine aitab süsteemselt ohutegurite teemat fookuses hoida ja vältida mõne töötaja infosulgu unustamist.
Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest saab määrata trahvi kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot. Karistamine väärteomenetluse korras ei ole Tööinspektsiooni eesmärk. Samas trahvid, mis on maksimaalselt 1200 eurot, maksavad ehitusettevõtjad Tiit või Teet tagataskust sularahas. Ilmselt ei aitaks Tiidu trahvimine parandada Peetri tervist. Samuti on vähetõenäoline, et Tiit või Teet hakkaks tegema muudatusi oma ärikultuuris või teostama riskianalüüse. Seega pole lootust, et trahvimine aitaks vähendada tööõnnetusi või parandada töötajate tervist. Tööõnnetusi aitavad vähendada töötajate juhendamine, ettevõtte riskianalüüsi koostamine ning selle arutamine töötajatega ja õigete töövõtete järgimine.
[1] Töökeskkonna ülevaade https://www.ti.ee/sites/default/files/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Toeoekeskkonna_uelevaated/2020/tookeskkond_2021_ee.pdf , lk 17.