Tervisetõend on dokument, mis kinnitab inimese terviseseisundi vastavust õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Tervisetõendite nõuded on kehtestatud tagamaks, et teatud valdkonnas tegutseksid inimesed, kes on selleks tervise poolest sobivad. Regulaarne tervisekontroll nakkushaiguste suhtes (varem iga kahe aasta möödudes) on kaotatud 2017. aastal jõustunud seadusemuudatusega. Siiski on tööandjal õigus saata töötaja täiendavasse tervisekontrolli vastavalt töökoha riskihindamise tulemustele. Vajadus riskihindamiseks ja täiendavaks tervisekontrolliks võib tekkida olukorras, kus tööprotsesside käigus on toimunud nakkuse levik, saastunud toodang või töökollektiivis ilmneb mõnel töötajal nakkushaigus. Sellisel juhul on asjakohane, et tööandja saadab vastavalt riskihindamise tulemusele töötaja või töötajad täiendavasse tervisekontrolli.(1)

Tööandja on kohustatud tegevusaladel, kus töö iseärasused võivad soodustada nakkushaiguste levikut, nõudma tööle asujalt tervisetõendit nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta. Nakkushaiguste kontrolli tõendeid nõutakse järgnevatel erialadel: toidu ja joogivee käitlejad, loomapidajad, loomsete saadustega vahetult kokku puutuvad isikud, õpetajad ja lasteasutuste töötajad, hoolekandetöötajad, tervishoiutöötajad ja tervishoiuasutuse töötajad, ilu- ja isikuteenuseid osutavad töötajad, eeltoodud tegevusaladel õppivad või praktikat tegevad töötajad.

Millised uuringud ja analüüsid on vajalikud tervisetõendite väljastamiseks?

Esmalt tuleb tervisetõendi taotlejal täita tervisedeklaratsioon terviseseisundi kohta, millel kajastuvaid andmeid kinnitab oma nime ning allkirjaga. Perearst või töötervishoiuarst võrdleb tervisedeklaratsiooni andmeid taotleja digiloo andmetega ning selgitab erinevuste esinemisel põhjused. Perearst või töötervishoiuarst määrab taotlejale ettenähtud terviseuuringud nakkushaiguste suhtes (nt röntgen kopsudest). Perearst või töötervishoiuarst teeb kogutud terviseinfo põhjal otsuse kontrollitava terviseseisundi kohta ja väljastab tervisetõendi.

Toitu ja joogivett käitlevate töötajate puhul on eriti oluline välistada salmonelloos, šigelloos, kampülobakterenteriit. Selleks võetakse vastavad proovid (bakterioloogiline külv roojast) neid haigusi põhjustavatele mikroobidele. Vastavalt vajadusele tuleb võtta ka lisaanalüüse, kuna vastunäidustuseks olevaid haigusi on veel mitmeid, kuid eelnimetatud on Eestis enimlevinud.

Vastunäidustused toitu ja joogivett käitlevate töötajate puhul:
1. koolera; 2. kõhutüüfus; 3. paratüüfused; 4. salmonelloos; 5. šigelloos; 6. E. coli soolenakkus; 7. kampülobakterenteriit; 8. jersinioos; 9. rotaviirusenteriit; 10. Noroviiruse tekkene äge enteropaatia; 11. giardiaas (lambliaas); 12. krüptosporidioos; 13. A-viirushepatiit; 14. amöbiaas; 15. listerioos; 16. helmintiaasid ehk nugiusshaigused; 17. muud toidu- ja joogiveevahenduslikud nakkused.

Loomapidajate ja isikute, kes oma tööülesannete tõttu puutuvad vahetult kokku põllumajandusloomade ja loomsete saadustega, puhul välistatakse kontrolli käigus salmonelloos, kampülobakterenteriit ja kopsutuberkuloos (kopsude rö-uuring). Vastavalt vajadusele tuleb võtta ka lisaanalüüse, kuna vastunäidustuseks olevaid haigusi on veel mitmeid, kuid eelnimetatud on Eestis enimlevinud.

Vastunäidustused töötamiseks loomapidajate ja loomsete saaduste käitlejate puhul:
1. salmonelloos; 2. E. coli soolenakkus; 3. kampülobakterenteriit; 4. jersinioos; 5. krüptosporidioos; 6. listerioos; 7. tuberkuloos M. bovis.
Õpetajate ja lasteasutuse töötajate puhul peetakse kõige olulisemaks, et välistatud oleks kopsutuberkuloos ehk enne tööle asumist teostatud kopsuröntgen. Loomulikult ei tohi nende ametite esindajad levitada ka muid nakkushaiguseid, kuid nende osas lähtutakse vajaduspõhisusest ja riskianalüüsist.
Vastunäidustused töötamiseks noortega või lasteasutuses: 1. hingamiselundite tuberkuloos; 2. difteeria; 3. läkaköha; 4. leetrid; 5. punetised; 6. mumps; 7. muud hingamiselundite nakkushaigused.

Abivajajale vahetult teenust osutavad hoolekandetöötajad (hooldajad, põetajad) ei tohi olla tuberkuloosihaiged ja selleks tuleb teostada enne tööle asumist kopsude röntgenülesvõte kopsutuberkuloosi välistamiseks.

Vastunäidustused hoolekandetöötajatele:
1. hingamiselundite tuberkuloos; 2. MRSA – kandlus; 3. äge B-viirushepatiit; 4. äge C-viirushepatiit; 5. difteeria; 6. läkaköha; 7. leetrid; 8. punetised; 9. mumps; 10. käte nahamädanikud ja seenhaigused.

Tervishoiutöötajate ning teiste patsiendiga vahetult kokkupuutuvad tervishoiuasutuse töötajate puhul on peetud kõige olulisemaks välistada hingamiselundite tuberkuloos. Vastavalt vajadusele tuleb võtta ka lisaanalüüse, kuna vastunäidustuseks olevaid haigusi on veel mitmeid.

Vastunäidustused töötamiseks tervishoiutöötajana:
1. hingamiselundite tuberkuloos; 2. MRSA – kandlus; 3. äge B-viirushepatiit; 4. äge C-viirushepatiit; 5. difteeria; 6. läkaköha; 7. leetrid; 8. punetised; 9. mumps; 10. käte nahamädanikud ja seenhaigused; 11. muud ägedad hingamiselundkonna haigused; 12. muud verenakkused.

Kliendiga vahetult kokkupuutuvate ilu- ja isikuteenuseid osutavad töötajate puhul on peetud kõige olulisemaks välistada hingamiselundite tuberkuloos. Selleks teostatakse kopsude röntgenülesvõte.

Vastunäidustused töötamiseks ilu- ja isikuteenuste osutajatena:
1. hingamiselundite tuberkuloos; 2. äge B-viirushepatiit; 3. äge C-viirushepatiit; 4. käte nahamädanikud ja seenhaigused; 5. muud verenakkused.

Kasutatud kirjandus:

(1) Sotsiaalministeerium. Uuest aastast jõustusid muudatused nakkushaiguste tervisekontrollis: https://www.terviseamet.ee/et/uudised/uuest-aastast-joustusid-muudatused-nakkushaiguste-tervisekontrollis

(2) Terviseamet. Juhend tervisekontrolli läbiviimiseks nakkushaiguste suhtes: https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/content-editor/vanaveeb/Nakkushaigused/meedikutele/Tervisekontrolli_juhend.pdf

(3) Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/122052021007?leiaKehtiv