Haiguste ravi

Tööga seotud haiguste ravi

Töökeskkonna ohutegurid võivad põhjustada töötajate haigestumist. Füüsilist tööd tegevatel töötajatel on enamasti ohustatud töötaja tugi- ja liikumiselundkond. Rohkem vaimset tööd tegevad töötajad on seevastu ohustatud meeleoluhäirete ja läbipõlemise suhtes. Kuna inimese vaim ja keha moodustavad terviku, siis soodustavad füüsilised vaevused vaimset kurnatust ja vaimne kurnatus omakorda kehaliste haiguste tekkimist. Näiteks liigesevaluga töötaja peab ennast vaimselt rohkem survestada, tema keskendumine tööle on häiritud ja meeleolu alanenud. Selline “mitte allaandmine” ja “vägisi” edasirühkimine kurnab aegamööda töötaja organismi, mis omakorda toob kaasa juba uute sümptomite ja terviseprobleemide ilmnemise.

Kuna kaeblemine ja kurtmine pole meie kultuuris kombeks, siis võib krooniliste vaevuste käes kannatav töötaja jääda töökohal võrdlemisi üksi. Mõnikord ei soovita oma muredega teisi segada, teinekord on põhjuseks hirm töökaotuse ees. Töötaja pöördub viimases hädas perearstile, kes enamasti kirjutab valuvaigistid ning alustab haiguslehe. See ei ole tegelikult õige lahendus, eriti olukorras, kus töötaja haiguse tekkimisel mängivad rolli töökeskkond ja -tingimused.

Tööga seotud haiguste ravi ja ennetustegevusega tegeleb töötervishoid. Seadus lausa kohustab suunama patsiendi töötervishoiuarstile (TTOS § 23 lg 4), kui tekib kahtlus, et haigus on seotud tööga. See on vajalik selleks, et hinnata ja parandada töötaja töötingimusi. Töötingimuste ja töökeskkonna muutmisel töötervishoiuspetsialisti (töötervishoiuarsti, töötervishoiuõe, tööpsühholoogi või tööfüsioterapeudi) kaasabil on keskne roll töötaja heaolu ja töövõime tagamisel.

Tööga seotud haiguste ravi puhul on üheks eesmärgiks ennetada edaspidist haigestumist. Samuti on oluline aidata töötaja võimalikult ohutult ning kiiresti tagasi tööle. Töötervishoid peaks suutma pakkuda vähemalt perearsti tasemel arstiabi oma klientidele, et tööga seotud haiguste ravi oleks üldse võimalik. Kui töötervishoiuarst saadab tööst tingitud haigusega patsiendi perearstile ja edasi töötaja ravi koordineerimisega ei tegele, siis minnakse tegelikult vastuollu töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse mõttega.

Loomulikult see ei tähenda, et tööl käivad inimesed peaksid igasuguste haiguste ja terviseprobleemidega pöörduma eranditult töötervishoiuarstile. Tööga seotud haigused on kitsalt piiritletud, töökeskkonna ohuteguri põhjustatud terviseprobleemid, mida ei loeta kutsehaigusteks. Selgelt peab olema osutatud seos töö ja haigestumise vahel. Kõikide üldlevinud haiguste (diabeet, vererõhutõbi, südamehaigused, astma) ja terviseriskide kaardistamise puhul (kõrge kolesterool, ülekaal, veresuhkur, kuseteede haigused) saab töötaja abi eelkõige oma perearstilt. Perearstile maksab patsiendi eest haigekassa. Töötervishoiu eest tasub täies ulatuses tööandja. Puudub igasugune mõistlik põhjendus küsida ettevõtjalt tasu perearsti vastutusel olevate uuringute ja analüüside eest.

Töötervishoiuga tõenduspõhiselt mitteseotud kulude katmine kurnab tööandjat topelt. Põhjuseks see, et tööandja juba maksab töötajate eest sotsiaalmaksu, mille eest on töötajatele tagatud ligipääs riiklikule tervishoiusüsteemile. Töötervishoiuteenus peab püsima kindlalt oma liistude juures ehk aitama ettevõtjal parandada töökeskkonda ja ennetada töötajate haigestumist töökeskkonna ohutegurite tõttu. Kui töötervishoius hakatakse dubleerima perearsti tööd ja ennetama valimatult südamehaigusi, kasvajaid või ülekaalulisust, siis on tulemuseks tööandja raha põhjendamatu kulutamine. Muidu tervetele või äsja perearsti juures käinud inimestele igaks juhuks analüüside tegemine kuulub sellesse rubriiki. Medihubi kliinikus hinnatakse uuringute ja analüüside vajadust tervisekontrolli raames alati personaalselt ja lähtudes tõenduspõhisest meditsiinist. Tervisekontrollid peavad põhinema alati töökeskkonna ohuteguritel ja tööandja tegelikel vajadustel ning võimalustel. Tervisekontrollide mõju peab ulatuma töökeskkonnani ja ettevõtja peab saama töötervishoiuteenuse osutajalt adekvaatset tagasisidet.

Siiski leidub mõni üksik erand, mille puhul on ka kolesterooli ja veresuhkru mõõtmine töötervishoius mõistlik ja tõenduspõhine ning seotud tööst tingitud haiguste ennetamisega. Näiteks päästetöötajate tervisekontrolli peab kuuluma kindlasti ka vererõhu ja südamehaiguste ennetamine ja vajadusel ravi koordineerimine, kuna nende haiguste puhul on oht kaotada töövõime, vt täpsemalt määrusest “Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded” ja määruse lisas toodud kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu.

Samuti on uuringute põhjal mitmete üldhaiguste tekkimisega seotud öötöö tegemine. Öötööd tegevate töötajate tervist tuleb uurida unehäirete, südame- ja veresoonkonna haiguste ja vaimse tervise probleemide suhtes. Uuringute põhjal on leitud seos ka näiteks rinnavähi ohuga. Töötervishoiu ülesanne on ennetada nende haiguste kujunemist ja vajadusel soovitada töötingimuste muutmist või töökoha vahetust. Kui öötööd tegev inimene käib tervisekontrollis ja tuvastatakse haigus, siis heast meditsiinitavast tulenevalt alustab ravi haiguse tuvastanud arst või suunab patsiendi vajadusel eriarstile. Vererõhuhaiguse pikemajalist jälgimist ja ravi võivad töötervishoiuarst ja perearst teha ka koostöös, st kõiki analüüse ja uuringuid ei pea tingimata tegema töötervishoiuteenuse raames. Kui tööandja seda soovib ja tasustamises on kokkulepitud, siis võib töötervishoiuteenuse osutaja pakkuda jälgimist ja ravi ka teiste tema kompetentsi kuuluvate haiguste puhul.

Medihubi kliiniku spetsialistid on valmis pakkuma klientidele ravi, uuringuid ja analüüse kogu üldarstiabi mahus ning vajadusel konsulteerime ka meie koostööpartnereid. Siiski on oluline veelkord rõhutada, et tööga seotud haiguste ravi on piiratud ja selle eesmärk peab ettevõtte sujuvam ja parem toimimine. Soomes läbiviidud uuringute kohaselt maksab investeerimine töötervishoidu ennast rahaliselt tagasi 3- kuni 5-kordselt. See eeldab püsimist tõenduspõhises ja kuluefektiivses meditsiinis.