Teostatavad uuringud ja analüüsid

Uuringud ja analüüsid

Töötervishoiuga seotud uuringute ja analüüside tegemisel tuleb esmalt teada nende teostamise eesmärki. Seejärel peab analüüsi tellijal olema ettekujutus, millist informatsiooni on võimalik selle käigus saada ja kuidas seda kasutada töötaja ja tööandja hüvanguks.

Uuringud ja analüüsid peavad olema seotud töökeskkonna riskianalüüsiga. Samuti peavad uuringud aitama kaasa töötaja töövõime hindamisele või olema seotud tööst tingitud haiguste ennetamise ja raviga. Töötervishoius ei peaks teostama uuringuid ja analüüse, mis ei ole seotud otseselt töötervishoiuteenuse eesmärgiga. Tööandja on juba tasunud töötajate eest sotsiaalmaksu, millest rahastatakse tööga mitteseotud haiguste ennetamist ja ravi nii perearstikeskustes kui ka haiglates.

Silmade ja nägemise kontroll

Tööandja peab töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama üks kord kolme aasta jooksul silmade ja nägemise kontrolli. Samuti tuleb vajalikud uuringud teostada töötaja palvel, kelle nägemine on kontrollide vahepealsel ajal halvenenud. Silmi tuleb kindlasti kontrollida ka muude töökeskkonna ohutegurite esinemisel, mis võivad töötaja nägemist kahjustada.

Mõne ameti puhul on vajalik kontrollida ka töötaja värvinägemist või hinnata vaatevälja. Silmade ja nägemise kontrolli teostab meie kliinikus optometrist, kes vajadusel konsulteerib silmaarstiga. Tõsisema nägemishäire või haiguse korral saadame töötaja oftalmoloogile täiendavateks uuringuteks.

Kuulmisuuringud

Kuulmisuuringuid teostatakse töötervishoius töötajatele, kellel on ametisse sobivuse eeldusena teatud nõuded kuulmisele või on töökeskkonnas tuvastatud töötajate kuulmist kahjustada võivad riskitegurid. Näiteks päästetöötajatel peab kuulmine olema ilma kuulmise abivahendita vähemalt 25 dB (0–25dB) sagedustel 500, 1000, 2000 ja 3000 Hz.

Kuulmisuuringuid teostatakse haiguste ennetamiseks, kui töökeskkonna ohutegurid võivad töötajate kuulmist kahjustada. Näiteks töötajale mõjuva müra päevane kokkupuutetase (8-tunnise tööpäeva korral) ei tohi ületada 85 dB(A) ja müra tipphelirõhk ei tohi ületada 137 dB. Kui need piirnormid ületatakse, siis tuleb tööandjal rakendada müra mõju vähendavaid abinõusid. Tervisekontrolli eesmärk on sellisel juhul ära hoida ja varakult diagnoosida mürast tingitud kuulmiskahjustust.

Hingamiselundkonna uuringud

Kõige tavalisem kopsude funktsiooni hindamine teostatakse stetoskoobiga auskultatsiooni ehk kuulatlusleiu abil arsti vastuvõtul. Vajadusel kasutatakse lisauuringutena ka spiromeetriat ja PEF-meetriat.

Spiromeetria abil hinnatakse kopsude mahtu, elastsust ja hingamisteede läbitavust. Koos bronhodilataatoritega saab seda kasutada astma ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) tuvastamisel.

PEF-meetriaga saab mõõta maksimaalset väljahingamise kiirust. PEF-meetriat kasutatakse kopsuhaiguste sõeluuringuna ja kutseastma diagnoosimisel.

Vajadusel saadetakse töötaja rindkere röntgenülesvõttele, mille abil saab diagnoosida kopsukudet kahjustavaid haigusi. Kui uuringute käigus ilmneb tõsisema tervisehäire kahtlus, siis suunab töötervishoiuarst töötaja eriarstile või haiglasse.

Laborianalüüsid

Töötervishoius on laboratoorsete uuringute rutiinne teostamine üldjuhul seotud määrusega, mis sätestab konkreetse elukutse tervisekontrolli korra ja nõuded. Sellisteks elukutseteks on näiteks päästetöötajad, vedurijuhid ja tuukrid. Suhteliselt harva annavad laborianalüüsideks põhjust töökeskkonna ohutegurid.

Üldhaiguste ennetamine ei peaks kuuluma klassikalise käsitluse kohaselt töötervishoiuteenuste hulka. Kontoritöötaja kolesterooli, veresuhkru ja uriinianalüüsid peaks teostama perearst, kellele on selleks otstarbeks antud haigekassa poolt ka rahalised vahendid.

Töötervishoius peavad uuringud ja analüüsid tulenema, kas õigusaktidest või töökeskkonna riskianalüüsist. Sellisteks töökeskkonna ohuteguriteks võivad olla näiteks öötöö, kokkupuude kemikaalide, biotsiidide, metallide, gaasiliste ainete või orgaanilise tolmuga.

Sagedasemad tervisekontrolliga seotud laboratoorsed uuringud: kliiniline veri, veresuhkru analüüs, lipiidide ainevahetuse analüüs (üldkolesterool, HDL, LDL, triglütseriidid), maksaensüümid, veregrupi määramine ning uriiniproov mikroalbuminuuriale ja suhkru sisaldusele.

Nakkushaiguste tõrjega seotud tervisekontrollis võivad osutuda vajalikeks bakterioloogilised külvid või PCR-analüüs haigustekitajate tuvastamiseks töötaja väljaheites.

Südame- ja veresoonkonna uuringud

Töötervishoius on südame- ja veresoonkonna uuringud enamasti seotud teatud kutsealade tervisekontrollidega. Samas leidub ka töökeskkonna ohutegureid, mis võivad soodustada südamehaiguste või kõrgvererõhutõve teket.

Vastavalt tervisekontrolli eesmärgile mõõdetakse töötaja vererõhku ja auskulteeritakse südametoone. Lisaks on võimalus teha EKG ehk südamefilm ja vajadusel koormus-EKG ehk koormustest. Tõsisema terviserikke kahtlusel saadame töötaja eriarsti konsultatsioonile.

Radioloogilised uuringud

Kõige sagedasem radioloogiline uuring töötervishoius on kopsuröntgen ehk rindkere röntgenülesvõte. Mõnikord on vajalik radioloogiliste meetoditega uurida ka luid või liigeseid. Liigeste uurimisel kasutatakse vajadusel ka magnetresonantsuuringut (MRT) või ultraheli. Radioloogilisi uuringuid teostavad meie koostööpartnerid, kellel on selleks vajalikud tegevusload ning täidetud kiirguskaitse nõuded.

Radioloogiliste uuringute teostamine töötervishoiu vahendusel sõltub tööandjaga sõlmitud lepingu ulatusest. Väiksema lepingumahuga ettevõtete puhul saadame eriuuringuid vajavad patsiendid haiglasse või perearstile.

Töökeskkonna uuringud:

Psühhosotsiaalse koormuse hindamist töökeskkonnas teostame töötervishoiu plaani koostamisel ja vajadusel töökeskkonna auditi raames. Selleks viime läbi töötajate terviseküsitlusi, hindame tööprotsesse ja tööalaseid suhteid ning ressursside vastavust töökoormusega. Kasutame hindamisel peamiselt Soome Töötervishoiu Instituudi soovitatud tõenduspõhiseid mõõdikuid ja juhendeid.

Vajaduse korral viib töökeskkonna psühhosotsiaalse koormuse hindamise läbi meie tööpsühholoog, mille tulemusel valmib raport. Protsessi on kaasatud ka ettevõtte töötajad, et õpetada neid iseseisvalt märkama psühhosotsiaalse koormusega seotud probleeme ja nõustada neid lahenduste suhtes. Raporti tulemused arutatakse läbi tööandja esindajaga. Vajadusel saab tööandja tellida meilt raportis esile kerkinud küsimustes ka eraldi seminare ja koolitusi, mille viivad läbi meie töötervishoiuspetsialistid või koostööpartnerid.

Töökeskkonna ergonoomia hindamisega tegeleb tööfüsioterapeut. Hindamise tulemusel valmib raport ehk töökeskkona ergonoomia audit. Protsessi on kaasatud ka ettevõtte töötajad, et parandada nende võimet edaspidi iseseisvalt märgata ergonoomiaga seotud probleeme ja teha vajadusel muudatusi. Raporti tulemusi tutvustatakse tööandjale ning vajadusel viiakse läbi koolitusi töötajatele.

Töökeskkonna füüsikaliste parameetrite mõõtmisi (müra, vibratsioon, valgustus) teostavad meie koostööpartnerid, kellel on selleks vajalikud Eesti Akrediteerimiskeskuse sertifikaadid. Samuti aitame uurida mikrokliimaga seotud parameetreid, näiteks tööruumide temperatuuri, õhuniiskust ja süsihappegaasi sisaldust õhus.

Bioloogiliste ohutegurite mõõtmine (hallitusseened, muud mikroorganismid) töökeskkonna õhus, kui see on vajalik ja tehniliselt võimalik. Sisekliima ja biokahjustustega seotud uuringuid teostavad meie kogenud koostööpartnerid.

Füüsikalisi, mikrobioloogilisi, keemilisi ja õhukvaliteedi analüüse teostab tasulise teenusena ka Terviseamet.