Peamine vastutus töötajate tervise ja töökeskkonna ohutuse eest lasub tööandjal. Tööandjal on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt kohustus korraldada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine igas töö ja töötajatega seotud olukorras.

Tööandja peab tegelema töötajate terviseriskide ennetusega kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks. Riskide vähendamisel on eelistatud terviseriske põhjustavate ohutegurite kõrvaldamine ja välistamine töökeskkonnas. Alljärgnevalt võtame vaatluse alla tööandja kohustused seoses töötervishoiukontrollide korraldamise ja töökeskkonnaga.

Tööandja kohutused seoses tervisekontrollide korraldamisega:

  • tööandja korraldab igale uuele töötajale esimese tervisekontrolli nelja kuu jooksul alates tööle asumisest;
  • tervisekontrolle tuleb seaduse kohaselt läbi viia vähemalt üks kord kolme aasta jooksul, välja arvatud juhtudel, kui töötervishoiuarst on määranud lühema tähtaja või tegemist on alaealise töötajaga (ühe aasta jooksul);
  • erandid kehtivad ka öösel tööd tegevate töötajate puhul, kellele tuleb tervisekontroll teostada veel enne tööle asumist,
  • samuti peab enne töö alustamist teostama tervisekontrollid töötajatele, kes võivad kokku puutuda bioloogiliste ohutegurite, kantserogeenide, mutageenide, plii ja selle ühendite ning asbestitolmuga.

Arusaadavalt ei tähenda kohustus töötervishoidu ja tervisekontrolle korralda, et tööandja teeks kõik ise. Teoreetiliselt võiks see olla võimalik, kui tööandja palkab tööle vajalikku pädevust omavad tervishoiuspetsialistid, hangib vajaliku sisseseade ja taotleb ruumidele tervishoiuteenuse osutamise loa – sisuliselt ehitaks tööandja endale kliiniku. Mõni suurem organisatsioon nagu SA Tartu Ülikooli Kliinikum ja SA Pärnu Haigla on seda teinud, kuid väljaspool meditsiinisektorit ei ole sellised praktikad Eestis levinud. Soomes on mõned suuremad tööstusettevõtted sellist võimalust kasutanud ja ehitanud oma töötajatele töötervishoiukeskuse. Kuna pidevalt on puudu pädevaid tervishoiuspetsialiste, siis on seda praktikas üha keerulisem teha.

Kiirelt kokku sepistatud riskianalüüs ei vabasta tööandjat vastutusest

Samal viisil saab tööandja osta teenusena riskianalüüsi ja töökeskkonna ohutegurite kaardistamist, usaldades selle spetsialistidele. Loetelu võib veel pikalt jätkata teenustest ja valdkondadest, mida ettevõtja saab ise korraldada, kuid eelistab teenuse sisseostmist professionaalidelt. Sealjuures tuleb silmas pidada, et vastutus korraldamise ja töökeskkonna tervisemõjude osas on seaduse kohaselt täielikult tööandjal. Vastutusest ei vabasta kiirkorras ja odavalt kokku sepistatud riskianalüüsid ega paberitele kirjutamine, et „kõik on korras“. Fookuses peab olema korraldatud töötervishoiuteenuste abil töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamine ja töötajate haigestumiste ennetamine.

Tööandja kohustused seoses töökeskkonnaga:

  • Rasedatele ja rinnaga toitvatele naistele peab tööandja looma sobivad töö- ja olmetingimused;
  • Alaealistele ja puudega töötajatele peab tööandja looma sobivad töö- ja olmetingimused;
  • Töötajate töö- ja olmeruumid peavad olema ehitatud ja sisustatud, arvestades töötingimusi ning töötajate arvu ja soolist koosseisu;
  • Tööandja korraldab töökeskkonna riskianalüüsi ja koostab selle alusel ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta;
  • andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe,
  • Tööandja on kohustatud kujundama ühtse ja üldise ennetuspoliitika, mis hõlmab tehnoloogiat, töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju.
  • Tööandja korraldab töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist, juhendamise ja väljaõppe ning tervisekontrolli korraldamist, päästetööde ja esmaabi korraldust ja tagab temale kuuluvate töövahendite, isikukaitsevahendite ja muude seadmete korrasoleku ning nõuetekohase kasutamise.

Tööandja kohustuste kohta saab lugeda täpsemalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusest.