Töötervishoiu tervisekontrolle müüakse Eestis enamasti pakettidena. Mida rohkem on analüüse ja uuringuid, seda kullakarvalisem ja kallim on hind. Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu järgi jäetakse “paketikontrollides” piisava tähelepanuta töökeskkonna ohutegurid või nende osas ei anta tööandjale piisavalt tagasisidet.(1) Tervisekontrollide otsused on ühesugused nagu Võrukivi punased tellised. Sellest tulenevalt on Eesti tööandjate suhtumine töötervishoidu kui kohustusliku paratamatusesse – mingit kasu äritegevuse jaoks ei nähta. Järgnevalt arutame, mida ettevõtjal tuleks lepingut sõlmides tähele panna, et tervisekontrollidest ka päriselt kasu oleks.

Tervisekontrolli eesmärk kujundab uuringutele sisu ja mahu

Kvaliteetne tervisekontroll ei tähenda tingimata, et töötajale tehakse võimalikult mahukaid ja kalleid uuringuid või analüüse. Mõjusa tulemuse saavutamiseks tuleb hoopis lähtuda tervisekontrolli eesmärgist. Töötervishoiu tervisekontrolle eristatakse nende eesmärgi alusel: töökeskkonna ohuteguritest lähtuv tervisekontroll ja teatud ametiga seotud terviseseisundi ja töövõime hindamine. 

Ohuteguritest või ametist lähtuvate tervisekontrollide eesmärgid

Ohuteguritest lähtuva tervisekontrolli eesmärk on tervisekontrolli käigus koguda informatsiooni töötaja terviseprobleemide ja töökeskkonna ohuteguri seoste kohta, et ennetada tööga seotud haigestumist. Peamine ülesanne on  välistada võimalus, et töö võiks tervist kahjustada.

Seevastu kutsepõhise ehk ametist lähtuva tervisekontrolli puhul on töötervishoiuarsti ülesanne kinnitada töötaja terviseseisundi vastavus määruse nõuetele ja sobivus ametiülesannete täitmiseks. Sellisteks tervisekontrollideks on näiteks laevapere liikme tervisekontroll, tuukrite tervisekontroll, vanglaametniku tervisekontroll, abipolitseiniku- ja politseiniku tervisekontrollid, pürotehniku tervisekontroll ning raudteetöötaja tervisekontroll. Nende eesmärgiks on töötajate töövõimelisuse ja sobivuse tuvastamine teatud ametiülesannete täitmiseks.

Ohutegurid ei ole töötaja küljes vaid töökeskkonnas

Ohuteguritest lähtuva tervisekontrolli käigus nõustatakse töötajat tööga seotud haiguste ennetamise ja töövõime säilitamise osas. Samuti antakse vajadusel soovitused tööandjale töökeskkonna muutmiseks. Kõige olulisem on ohutegurite tõrjumine töökeskkonnas, kuna ohutegurid ei ole mitte töötaja küljes vaid töö juures. Näiteks kuulmisuuringud tervisekontrollis ei aita mitte kuidagi kaasa ohutegurite vähendamisele töökeskkonnas, kui sellele ei järgne tagasisidestamine tööandjale. Oluline on tegeleda müra vähendamise ja töötajate juhendamisega, et kasutataks kuulmiskaitsevahendeid. Ainult sellisel viisil toimides on võimalik ennetada tööst tingitud haigestumist ja kutsehaigusi. 

Paisutatud mahuga tervisekontrollid loovad näilist kvaliteeti

Töötervishoiu tervisekontrolle müüakse Eestis enamasti pakettidena. Mida rohkem on paketis uuringuid ja analüüse, seda põhjalikum võib tunduda tervisekontroll ka töötajale. „Kuigi otseselt midagi uut ei leitud, siis vähemalt öeldi, et olen terve,” ütleb töötaja kommentaariks. Selline tervisekontrollide paisutamine analüüside ja uuringutega, mis ei ole töökeskkonna ohuteguritega seotud või töötaja individuaalseid vajadusi arvestavad, on näilise kvaliteedi loomine. Halvemal juhul loob selline tegevus patsiendis põhjendamatut turvatunnet, et polegi vaja tervise eest hoolitseda, kuna kõik oli niigi korras. 

Tervisekontrolli paketid on ressursside raiskamine

Soomes ja Rootsis on juba aastaid tagasi teadlased läbi vaielnud ja võtnud seisukoha, et töötervishoius teatud ajavahemiku alusel korraldatud rutiinsed tervisekontrollid ei aita ennetada südamehaigusi ega vähendada suremust. (2)(3) Samuti on suured rahvusvahelised ülevaateuuringud näidanud, et kõigile ühesuguste tervisekontrollide tegemine ei aita vähendada haigestumist ega suremust südame ja veresoonkonna haigustesse ega ka mitte pahaloomulistesse kasvajatesse. (4) Järelikult on ilma konkreetse vajaduse ja selektsioonita inimeste vereanalüüsid ja uuringud  (loe: kõigile ühesugused tervisekontrolli paketid) tarbetud ja kulutavad asjatult piiratud ressursse. Kui perearst teeks kõigile nimistu patsientidele teatud ajavahemiku järel igaks juhuks kolesterooli, veresuhkru ja EKG ning uriinianalüüsid, siis oleks tal varsti nimistule mõeldud rahad otsas ja haiged ravimata. 

Töötervishoiuteenuse osutaja peab andma tööandjale tagasisidet 

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on töötervishoiuteenuse eesmärk aidata kaasa töötaja tervisele ohutu töökeskkonna loomisele, ennetada tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet. Tervisekontrollid ei aita otseselt töökeskkonda ohutumaks muuta, teenuse osutajal on vajalik koguda ja analüüsida vastuvõttudel kogutud andmeid ja anda selle põhjal tagasisidet tööandjale. Ohutegurite tervisemõju vähendamiseks võib töötervishoid kasutada meetmetena ettevõtete külastamist ja töökeskkonna riskianalüüsi. Väiksemas mahus saab läbi viia töökeskkonna osade hindamisi, näiteks psühhosotsiaalsete tegurite kaardistamist. Kõige olulisem on adekvaatne tagasiside tööandjale ja praktilised soovitused töökeskkonna ohutumaks muutmisel.

Juhuleidude otsimine ei ole tõenduspõhine meditsiin

Töötervishoiu tervisekontrolli eesmärk on ennetada tööst tingitud haigestumist ja töötaja töövõime vähenemist. Ilma konkreetse eesmärgita ja pigem juhuleidude avastamisele suunatud tervisekontrollid ei ole teadus- ega tõenduspõhine lähenemine meditsiinis. Kvaliteetse töötervishoiuteenuse pakkumisel tuleb lähtuda töökeskkonna ohuteguritest ja nende tegelikust tervisemõjust. Lisaks tuleb töötajaid ametipõhiselt selekteerida, et tervisekontrollidest päriselt kasu oleks. Töötervishoiuarsti ja laiemalt töötervishoiu põhiülesanne on aidata tuvastada, et töö ei põhjustaks töötaja haigestumist ega mõjuks negatiivselt töötaja töövõimele.

Kvaliteetne töötervishoid on teadus- ja tõenduspõhine ning loob kulutõhusalt väärtust töötajale ja tööandjale!

 

Kasutatud kirjandus:

(1) Töötervishoiuteenuse uuring sotsiaalministeeriumile. Lõpparuanne, 2020. https://www.sm.ee/sites/default/files/ttu_lopparuanne.pdf

(2) Terveystarkastus – tuhlausta vai ei? Yle uutiset: https://yle.fi/uutiset/3-6840954 

(3) Työterveyshuollon terveystarkastusten vaikuttavuus. Duodecim. 2016;132(2):152-8: https://www.duodecimlehti.fi/duo12949

(4) Süsteemne ülevaateuuring. General health checks in adults for reducing morbidity and mortality from disease. Cochrane Database of Systematic Reviews: https://www.cochranelibrary.com/cdsr/doi/10.1002/14651858.CD009009.pub3/full