Töötervishoid seostub paljudele tööandjatele bürokraatlike nõuete, rohke paberimajanduse ja ahvikiirusel töötajate allkirjade kogumisega. Mitmed konsultatsiooniettevõtted ja juristide armeed on loonud võitluseks tööinspektoritega „paberist tiigri“, mis aitab sanktsioneerivad sulepead ja ettekirjutused puruks närida.

Paberist tiigrid süvendavad oskamatust töökeskkonda korrastada

Kooskõlastusel on uus töötervishoiu ja tööohutuse seaduseelnõu, mis võib panna paberist tiigri oma peremehi kannast näksama. Varasemad „korras paberid“ ja „linnukesed õiges lahtris“ on toonud kohati kaasa oskamatuse päriselt töökeskkonda korda teha ja töötajate tervist edendada. Kahjuks ei muuda ilusad sõnad riskianalüüsis või kusagil dokumendis ohutegureid olematuks ega enneta kutsehaiguseid.

Tööandjad on rahulolematud teenuse kvaliteedi ning tagasisidega

Kaks aastat tagasi viis Sotsiaalministeerium läbi Eesti töötervishoidu puudutava uuringu (PDF), mille tulemused olid muret valmistavad. Selgus, et tööandjad ei olnud rahul töötervishoiuteenusete kvaliteedi ning teenusepakkujalt saadud tagasisidega. Uuringutulemustele tuginedes on Sotsiaalministeerium ette valmistatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduseelnõu, mille üheks suuremaks eesmärgiks on tööga seotud haiguste parem ennetamine.

Töötervishoiuteenuse osutaja peab külastama töökeskkondi

Kooskõlastusringil olevas seaduseelnõus nr 21-0576 on pandud rõhku haiguste ennetamisele läbi töökeskkonna. Edaspidi peab töötervishoiuteenuse osutaja külastama töökeskkonda ja kirjutama tööandjale analüüsi ning soovitused selle tervislikumaks muutmiseks. Lisaks on uuendusi tulemas kutsehaiguste loetellu – lisanduvad töökeskkonna psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud haigused.

Töökeskkonda tuleb hakata päriselt korda tegema

Vältimaks läbipõlenud töötajate poolt esitatud kahjuhüvitisnõuete kuhjumist, on tööandjad sunnitud kiiremas korras vajalikke muudatusi tegema. On äärmiselt oluline, et tööandja poolt valitud töötervishoiuteenuste osutamise partner koostab riskianalüüsi oskuslikult, põhjalikult ja vastutustundlikult. Kutsehaigusi ja hüvitiste nõudeid ei aita ära hoida „kõik on korras“ linnukeste tegemine riskianalüüsi. Töökeskkonda tuleb ka päriselt hakata korda tegema. Arvestades, et psühhosotsiaalsete ohutegurite analüüsimine ja tõrjumine on keeruline ning aeganõudev protsess, siis tuleks ettevõtjal tegutsema hakata pigem varem kui hiljem.

Paketipõhised tervisekontrollid on minevik

Tervikliku töötervishoiuteenuse osutamiseks ei ole seadusest tulenevaid takistusi, kuid puudu on juhenditest ja oskusteabest. Vajalik on nii töökeskkonna ohutegurite põhjalik kaardistamine kui ka vajaduspõhiste teenuste osutamine. Hetkel puuduvad Eestis ohutegurite ja tervisekontrollide teostamise juhendid, kuid need on valmimas lähiaastatel. Seni saab tugineda rahvusvahelistele või Soome Töötervishoiu Instituudi materjalidele. Paketipõhised tervisekontrollid on kahjuks kaasa toonud olukorra, kus töötervishoiust kui töötajate haiguste ennetamisele suunatud meetmest, on saanud tagajärgi tuvastav meede.

Kvaliteetne töötervishoid on majanduslikult kasulik investeering

Soomes mõistavad tööandjad, et koostöös töötervishoiuteenuse osutajaga on võimalik ettevõte palju efektiivsemalt tööle panna ning vähendada probleeme kaadrivoolavuse ja motivatsiooniga. Kvaliteetsemast töötervishoiust võidavad kõik osapooled.  Kui praegusest seaduseelnõust saab seadusemuudatus, siis toob see kaasa olulise arenguhüppe ka Eesti töötervishoius.

Tervisekontroll peab olema õigel ajal ja õiges kohas

Tervikliku ja vajaduspõhise teenusega saame ennetada kutsehaigusi ning vältida probleemide eskaleerumist. Tervisekontrollid peavad sisaldama üksnes põhjendatud analüüse ja uuringuid ning töötajatele tuleb pakkuda vajaduspõhist lähenemist – kohal tuleb olla õigel ajal ja õiges kohas. Medihub aitab ettevõtjatel töötervishoiusüsteemi ümber korraldada nii, et see vastaks ka aasta möödudes seadusest tulenevatele nõuetele.

Küsi pakkumist